What the fuck?
Ja oligi see aeg, kui ma tulin tagasi londonisse, ja One Direction pidi varsti Londonisse tulema, neil ju nö peakorter vms siin. Ma näen siis uuesti Harry't. Ta saatis mu lennukile ära ja mu ema polnud just väga vaimustuses, kui sai teada, kellega ma käin. Aganoh, my life, i do what i want.
Millyga ma enam ei suhelnud, ei huvitanud ka eriti. Samuti ka Dave'iga. Mariaga me suhtlesime ja saime läbi ka. Kui ma Sydneys olin, saime ka üsna tihedalt kokku. Jessiega ka. Mõned minu ja Maria pildid ka.
Ma ei hakka siia kõiki panema, sest et neid on liiga palju. Kunagi hiljem ehk panen veel. Aga igastahes, ma tundsin end ni kuradi üksikuna, mul polnud siin kellegiga rääkida või väljas ringi hängida. Ma istusin koguaeg kodus, arvutis näiteks, või vaatasin filmi või veel midagi. Harryga rääkisime läbi skype'i, facebook'i või twitteris läbi direct message'si, kuid viimane oli suht raske, kuna ka fännid saatsid talle neid. Kõige rohkem siiski skype.
Ka teiste bändiliikmetega ma suhtlesin suhteliselt palju. Kõige rohkem Louise ja Nialliga. Nad on üsna toredad. Kas see pole imelik, et Milly nö röövis minult Dave'i ja mina tema armastuse, Harry, kuigi mulle endale meeldis Niall rohkem? Minu arust natuke ikka on küll, kuid ma ei saa midagi endaga teha, ma armastan Harry't. Ta on kõik, mida ma vajan.
Mõne päeva möödudes:
Ma ei suuda uskuda, et nad pole veel Londonis. Nad pidid juba eile tulema. Jah, okei, Harry saatis mulle sõnumi et nad ei saa tulla Londonisse, asjaolud muutusid, kuid MIS asjaolud? Ta ei öelnud mulle midagi, saatsin talle 123456789 sõnumit, kuid asjata. Nutt hakkas kurku tulema. Ma ei tea mitte kui midagi, mis neil seal juhtus.
Järsku tuli mulle pähe mõte. Ma helistan Louile. helistan esimest korda... mitte midagi... teist... sama tulemus..kolmandat..LÕPUKS! LÕPUKS TA VÕTTIS VASTU! "Hei, kellega ma räägin?" ütles Louise hääl, ta ei rääkinud enda häälega, ta püüdis seda muuta. "Hei Lou! See Emilie! mis teil juhtus, miks Harry mu sõnumitele ei vasta ja mis asjaolude tõttu te ei saanud eile tulla? Selgita mulle palun!" "Emilie, see on liia pikk jutt.. ma ei saa sulle hetkel midagi öelda. Aga kõik on korras, ära muretse. Harryl... tal.. tal varastati telefon ära.. me peame kõik oma telefoni numbrid ära vahetama, ta küll helistas oma operaatorile ja see pandi lukku kuid siiski, ära jumala eest mingeid sõnumeid enam saada.. ega helista tema numbrile.. tegelikult.. tegelikult me oleme Londonis, kuid fännid ei tohi seda teada veel, palun ära räägi ka seda kellegile, ma helistan sulle ise ka niipea kui võimalik. Kui sul on võimalik, palun vaheta ka oma telefoni number, ma tulen täna õhtul skype'i, seal räägime." "Olgu Lou, ma juba nii muretsesin, nutt tuli ka peale, vähemalt sa võtsid telefoni lõpuks vastu. Jah ma uurin kas ma saan vahetada, kui saan siis kindlasti teen ka seda. Kuid kas me kokku ei saa saada?" "Ei, seda viimast kindlasti mitte, kuid kui sa tahad, sa võid saada Eleanoriga kokku, ta räägib sulle kõigest täpsemalt, õhtul ma annan sulle ta skype ja siis räägite ja lepite ise kokku janii. sobib?" "Jah muidugi. Kuid kuna see kõik lõppeb? Ma tahan Harryt näha juba!" "Ma ei tea kullake, ausalt.. ma ei tea. Aga me peame lõpetama nüüd. Õhtul näeme." "Olgu, tsau. Näeme!"
Ma ei teadnud täpselt, millest mul tuleb üle elada.. kuid midagi head ei tõotanud tulla...
No comments:
Post a Comment