I see you every time i close my eyes #12

I love you yet?

Niisiis, eile õhtul ma rääkisin Louisega, hiljem ka Eleanoriga, me leppisime kokku, et saame täna kell 4.00 pm Starbucksis kokku, ma tulin 15 minutit varem, noh nii, igaks juhuks. Astusin sisse ning põrkasin kellegiga kokku.. Selle kellegi pilt.

Alguses ma ei saanudki pihta, kes see on, kui see naine oli juba natuke eemal ja mina starbucksis tuli mulle ette tema nägu. Jooksin Starbucksist välja ja nägin teda eemal. Jooksin ruttu temani ning hakkasin rääkima. "Zayn, kus Harry on?" "Kuidas sa mu ära tundsid?" "Ega see oli küllaltki raske, nüüd vasta mu küsimusele." "Kas ma näen okei välja?" "ZAYN! VASTA Mu KÜSIMUSELE!" "Ma pole Zayn, ma olen Amelia, ja enne vasta sina." "Oh god, why? jah sa näed vapustav välja." "Harryga on kõik okei" ning ta pilgutas mulle silma, hakkasime liikuma selle tüübi suunas.

"Omfg, mida te korraldate?" küsisin, sest Niall ei laulnud oma häälega, ta muutis seda, mis tuli tal päris hästi ka välja. "Me ei tohi näidata, kes me tegelikult oleme, veel vähemalt mitte" ütles ta. "ISSAND, MA PEAN STARBUCKSIS OLEMA, ELEANOR OOTAB MIND SEAL!" ütlesin kähku ning hakkasin ruttu Starbucksi suunas liikuma. 

Eleanor oligi seal, kes juba kohvi ja muffiniga laua taga istus. "Anna andeks, jäin Zayniga rääkima.." ütlesin kiiruga. "Kus sa teda veel kohtasid?" "Noh, kui ma siia enne sisnesin, põrkasin mingi naisega kokku, pärast mõikasin et see oli Zayn, jooksin temani ja me hakkasime rääkima. Nii see kõik toimuski, ahjaa.. tänavamängijast Nialli nägin ma ka..." "Ahsoo.. neil tuleb see pärs hästi välja.. homme saavad kõik teada, et nad on Londonis, räägi mulle, kas sa oma operaatori juures käisid?" "Jah käisin, ja muutsin oma numbri ära, näed võta, anna see palun Harryle edasi, see on mu uus number.." ning ulatasin talle paberilipiku oma uue numbriga. "Olgu, ma annan talle edasi, ma teen sulle vastamatta kõne, saad minu numbri ka, ning ma salvestan sinu oma, meil on kergem nii suhelda." ütles ta naeratades. "Olgu." vastasin ainult. Tellisin ka endale kohvi ning me rääkisme, üsnagi pikalt, kuni mu telefon helisema ei hakanud..

"Jaa?" "Em, kus sa oled? Meil vaja rääkida.." kuulsin Milly vaikset häält. "Mis see sinu asi on, ma ei taha sinuga rääkida, head aega." ütlesin kiiruga ning vajutasin kõne kinni. "Kes see oli?" "Mirell, mu kunagine parim sõbranna.." ütlesin. "Kust ta su numbrit teab?" "Ema arvatavasti andis.. tema ju ei tea, et me ei suhtle Millyga enam." "Nojah, aga ole sellega ettevaatlik." "Eks ma üritan." "Muide, siin on Harry number, see on tal uus, salvesta see ning ta ütles et satalle täna õhtul helistaksid." "Olgu, muidugi ma helistan talle... kuidas siis ilima selleta." mõlemad hakkasime naerma.

Varsti pidime kodudesse minema, muide, unustasin postitada pildi oma riietusest. 

Ühesõnaga, õhtul ma rääkisin Harryga, ning ta ütles, et me näeme homme. Ma olin üliõnnelik, sest olen teda ammu igatsenud ja oodanud. Ta ütles ka, et ma ei muretseks mite millegi pärast, et kõik on nüüd okei. Ausalt öeldes, ei muretsenudki ma enam. Kõige tähtsam, et me oleme koos ning et me ei lähe lahku, never. 

Kuid enne kui ma lõpetan.. Mul jäi igaveseks meelde Dave, keda ma armastasin meeletult. Ta kolis Londonisse (uskumatu) ning nad olid Millyga koos, ma olen neid isegi paar korda näinud. Ma ei tea, kas ma tõesti teda enam ei armasta, sest ma olen teda unes näinud, ning vahepeal, kui vajun mõttesse, tuleb tema pilt silme ette. Huvitav, miks see toimub minuga? 

~THE END~

I see you every time i close my eyes #11

What the fuck?

Ja oligi see aeg, kui ma tulin tagasi londonisse, ja One Direction pidi varsti Londonisse tulema, neil ju nö peakorter vms siin. Ma näen siis uuesti Harry't. Ta saatis mu lennukile ära ja mu ema polnud just väga vaimustuses, kui sai teada, kellega ma käin. Aganoh, my life, i do what i want.

Millyga ma enam ei suhelnud, ei huvitanud ka eriti. Samuti ka Dave'iga. Mariaga me suhtlesime ja saime läbi ka. Kui ma Sydneys olin, saime ka üsna tihedalt kokku. Jessiega ka. Mõned minu ja Maria pildid ka.

Ma ei hakka siia kõiki panema, sest et neid on liiga palju. Kunagi hiljem ehk panen veel. Aga igastahes, ma tundsin end ni kuradi üksikuna, mul polnud siin kellegiga rääkida või väljas ringi hängida. Ma istusin koguaeg kodus, arvutis näiteks, või vaatasin filmi või veel midagi. Harryga rääkisime läbi skype'i, facebook'i või twitteris läbi direct message'si, kuid viimane oli suht raske, kuna ka fännid saatsid talle neid. Kõige rohkem siiski skype.

Ka teiste bändiliikmetega ma suhtlesin suhteliselt palju. Kõige rohkem Louise ja Nialliga. Nad on üsna toredad. Kas see pole imelik, et Milly nö röövis minult Dave'i ja mina tema armastuse, Harry, kuigi mulle endale meeldis Niall rohkem? Minu arust natuke ikka on küll, kuid ma ei saa midagi endaga teha, ma armastan Harry't. Ta on kõik, mida ma vajan. 

Mõne päeva möödudes: 

Ma ei suuda uskuda, et nad pole veel Londonis. Nad pidid juba eile tulema. Jah, okei, Harry saatis mulle sõnumi et nad ei saa tulla Londonisse, asjaolud muutusid, kuid MIS asjaolud? Ta ei öelnud mulle midagi, saatsin talle 123456789 sõnumit, kuid asjata. Nutt hakkas kurku tulema. Ma ei tea mitte kui midagi, mis neil seal juhtus. 

Järsku tuli mulle pähe mõte. Ma helistan Louile. helistan esimest korda... mitte midagi... teist... sama tulemus..kolmandat..LÕPUKS! LÕPUKS TA VÕTTIS VASTU! "Hei, kellega ma räägin?" ütles Louise hääl, ta ei rääkinud enda häälega, ta püüdis seda muuta. "Hei Lou! See Emilie! mis teil juhtus, miks Harry mu sõnumitele ei vasta ja mis asjaolude tõttu te ei saanud eile tulla? Selgita mulle palun!" "Emilie, see on liia pikk jutt.. ma ei saa sulle hetkel midagi öelda. Aga kõik on korras, ära muretse. Harryl... tal.. tal varastati telefon ära.. me peame kõik oma telefoni numbrid ära vahetama, ta küll helistas oma operaatorile ja see pandi lukku kuid siiski, ära jumala eest mingeid sõnumeid enam saada.. ega helista tema numbrile.. tegelikult.. tegelikult me oleme Londonis, kuid fännid ei tohi seda teada veel, palun ära räägi ka seda kellegile, ma helistan sulle ise ka niipea kui võimalik. Kui sul on võimalik, palun vaheta ka oma telefoni number, ma tulen täna õhtul skype'i, seal räägime." "Olgu Lou, ma juba nii muretsesin, nutt tuli ka peale, vähemalt sa võtsid telefoni lõpuks vastu. Jah ma uurin kas ma saan vahetada, kui saan siis kindlasti teen ka seda. Kuid kas me kokku ei saa saada?" "Ei, seda viimast kindlasti mitte, kuid kui sa tahad, sa võid saada Eleanoriga kokku, ta räägib sulle kõigest täpsemalt, õhtul ma annan sulle ta skype ja siis räägite ja lepite ise kokku janii. sobib?" "Jah muidugi. Kuid kuna see kõik lõppeb? Ma tahan Harryt näha juba!" "Ma ei tea kullake, ausalt.. ma ei tea. Aga me peame lõpetama nüüd. Õhtul näeme." "Olgu, tsau. Näeme!" 

Ma ei teadnud täpselt, millest mul tuleb üle elada.. kuid midagi head ei tõotanud tulla...

I see you every time i close my eyes #10

You're the best thing of my life

Varsti kõndisimegi kinno. Riided olid meil sellised:

Minul

Jessiel:

Tal olid muidugi kingad ka, aga neid eraldi pildistada ei viitsinud, niiet jäigi siis nii. Hakkasimegi liikuma kino suunas. Harry saatis ka sõnumiga täpse aadressi, mistõttu me võtsime takso, ma ütlesin aadressi ning auto hakkas liikuma. Varsti olimegi kohal, kus poisid meid ootasid.

"Heii!" karjusime Jessiega. "hei tüdrukud!" karjusid poisid vastu. Sisenesime hoonesse, poisid olid juba piletid ära ostnud ning me läksime saali, ma istusin Harry ja Nialli vahel. Jessie istus Zayni ja harry vahel, ja ülejäänud istusid nii. Mina->Niall->Louis->Liam->tundmatu. 

Kui film vaadatud sai, läksime kõik sööma. See oli mingi õudukas, Harry lootis et ma hakkan kartma võimidagi, aga ma istusin rahulikult edasi, vahepeal isegi naersin tema üllatuseks. "Sa oled vist mingi õudukafänn võimidagi?" naeris Liam. "Enam mitte, kunagi olin. Sest ma naeran alati õudukate ajal, eriti kui nad üldse õudsad pole." ütlesin naeratades.

Käisime Nandos'es söömas. Kui seal söödud sai otsustasime minna niisama pargis jalutada. Seal olles me lobisesime janii. Järsku nägin kaht tuttavat kuju, Dave ja Milly. Nad olid mingi fotograafiga, ning poseerisid pildi jaoks (vist). 

Ausalt öeldes olin ma isegi armukade. Dave ise ütles et ta armastab mind. Tegi kõik selleks et me temaga käima hakkaksime, kuigi ma ütlesin talle koguaeg ei. Ta suutis mind panna armuma temasse, ja nüüd ta poseeris või suudles seal Millyga. "Milly, sa oled haige lits!" karjusin eesti keeles. Milly muidugi pööras kohe pilgu minu poole. "Miks Em. Sa ju ei tahtnud teda, aga näed, mina tahan ja tema tahab mind ka. Miks ma siis kohe lits olen, see oled sina, kes mängib poistega ja siis tambib nende südamete peal. Haige inimene oled." karjus ta mulle vastu. "Tra sure ära!" karjusn eesti keeles vastu. Jah, ta oli mulle eesti keele täiesti selgeks õpetanud, kuigi ma rääkisin seda ülisuure aktsendiga, sai ta aru. 

Kõndisin lihtsalt kiirsammul oma hotelli poole. Järsku haaras keegi mu käest. See oli Harry. "Kuhu sa jooksed nüüd?" "Ma tahan olla natuke üksi." "Miks? Sa armastad seda poissi?" "EI!" ütlesin ja tõmbasin oma käe ära ning jooksin hotelli. Sinna jõudes võtsin alt oma toa võtme ning läksin oma tuppa. Ma tee peal juba nutsin, see oli.. Dave'st väga nõme tegu. Ma vihkasin teda, samas ka armastasin. Kuidas ta suutis minule nii teha? Varsti kuulsin et keegi tegi ukse lahti. "Em, on sinuga kõik korras?" ütles Jessie hoolitsev hääl. "Jah, lihtsalt... ma olen väga pettunud. Too tüdruk oli mu parim sõbranna. Ja toda poissi ma armastasin, ma ei tahtnud endale seda küll tunnistada, aga nii see on." ütlesin nuttes. "Poisid muretsevad sinu pärast." "Oh issand, ütle neile, et ma olen 30 minuti pärast all, mine ise ka sinna, ma vahetan riided ära ja tulen." "Olgu, ootan sind." ütles Jessie.

Pesin oma näo ära, võtsin meigi maha ning vahetasin riided ära. Meigi panin muidugi uuesti peale. Kui ma alla tulin, õigemini kui ma hotellist väljusin, kallistas mind Harry tugevasti, Mu tuju kohe tõusis. Läksime niisama jalutama mingite majade vahele, kui järsku Jes hüüdis "Kuulge, Haz ja Em, võtke äge poos sisse, ma teen piltii!" Harry kallistas mind, mina muidugi vastu ja ta tegigi pilti.

Ma ajapikku unustasin Milly ja Dave'i ning kõik tundus uuesti hästi. Me jalutasime suht hilisõhtuni ning poisid saatsid minu ja Jessie hotellini. Jätsime hüvasti ning me Jessiega läksime minu tuppa, vaatasime veel umbes neljani filme kuni jäime lihtsalt üksteise otsa magama.

Meid äratas kellegi koputamine, me olime mõlemad pidzaamades, kuid ma läksin siiski ust avama. Seal seisis Harry täies hiilguses. "Kas sa minuga kohtingule tuled?" ütles ta lai naeratus näol. "No mis mul ikka muud üle jääb?" ütlesin samuti naerdes, "Oota, ma vahetan riided ära ja teen ennast korda, ma just ärkasin." "Olgu, ma tulen sisse, oh, hei Jes!" ütles Harry kui ta sisse astudes Jessiet nägi. "Hei Harry!" ütles ta. "Em, ma arvan et ma lähen nüüd enda tuppa. Ma ka vahetan riided ära janii." "Olgu, näeme hiljem!" "Näeme!" ütles Jess ning lahkuski. 

Kui ma riided ära vahetanud olin, läksimegi Harryga välja, tee peal tulid meile vastu Jess ja...Zayn?! "Hei tuvid!" hüüdis Zayn. "Hei, me pole mingid tuvid!" ütlesin natuke pahuralt, kuid siiski naljaga. Jajah, ei ole, mkm, terve nett on teie suudlemispilti täis." "MIDAAAAA?!" ütlesin, "Kust nad selle veel välja kaevasid?" "Khm, minu twitterist." ütles Harry naeratades oma imeilusat naeratust. "HARRY!" ja ma hakkasin koos kõigiga naerma. 

Põhimõtteliselt asjad olid nüüd nii, et me käisime Harryga. Ta kutsus mu ka enda juurde, ööbima. See oli muidugi suur saam, sest kes teab, mida ta teha võib, me ju kõik teame, milline Harry on, kuid ma siiski võtsin selle kutse vastu. 

Kõik meie tehtud pildid nende ilusate päevade jooksul, kuni ma pidin lahkuma: 

Nagu piltidelt näha, siis paar päeva enne seda, kui tuli mulle ema järgi, läikasin ma juuksed lühemaks. Nüüd siis selline. 

I see you every time i close my eyes #9

Like what? 

Me kõndisime kõik koos nende niiöelda lavatagusesse ruumi. See polnud just väga suur, kuid ei ütleks et ta ka väike oli. Me lõbutsesime täiega, enamuse ajast muidugi naersime. Vahel tekkis tunne, nagu Harry flirdiks minuga, aga ma usun et see oli mingi valelik tunne vms. See ei saanud ju ometi nii olla. Issand kui naeruväärne ma olen.

Peale nelja tundi lõbutsemist (tantsimist, laulmist, naljatamist, möllamist) läksime mina, Milly ja Jessie ära. Ei tahtnud küll, aga Paul ütles et meie aeg on tegelikult juba ammu läbi. Niisiis me lahkusimegi. Tee peal rääkisime veel Jessiega juttu, kes ka tänas mind ülimalt, et ma tema ka kaasa võtsin. Milly oli vait, isegi aitäh ei öelnud. Ausalt öeldes ma isegi solvusin tema peale natuke.

Lõpuks oli tema teeots kus ta ära keerama pidi, kallistasime ning ütlesime üksteisele "tsau" ja ta läks. Jessie, nagu selgus, oli minuga samas hotellis, ja ta elas Bradfordis. Okei see ajas mind natuke kadedaks, sest et Zayn on sealt pärit vni. Aga suva see. Meil sai tee peal ning hiljem ka hotellis nalja. Ausalt öeldes, väga lõbus oli, kuni me mõlemad tema toas magama ei jäänud.

Järgmisel hommikul ärkasin suht varakult üles ja otsustasin teda mitte äratada vaid oma tuppa minna. Jätsin talle ka kirja. "Jes, ma läksin oma tuppa, käin pesus ära ja vahetan riideid jne. Sind ei tahtnud äratada, magasid nii magusalt. Hiljem näeme. Emilie xoxo"

Oma tuppa jõudes oli kõik nagu enne, midagi polnud muutunud. Käisin pesus ning panin riidesse.

Hiljem kuulsin kuidas mu telefon helises, õigemini tuli sõnum. Võtsin selle kätte ning lugesin sõnumit. "Hey Emilie, saad sa täa kell 6.00 p.m meiega kinno tulla? (Mina, Lou, Niall, Zayn ja Liam) Armastusega, Harry xoxo" kirjutasin vastu ka "Muidugi saan, aga kas Jessie võib ka kaasa tulla? Emilie xoxo" sain vastu ka. "Kas see Jessie kes-seisab-lava-ees? xD Okeiokei, tohib küll, pealegi, ta meeldib Zaynile vist. ;D ühesõnaga ootan sind siis. Harry xoxo" 

Loogiliselt võttes tahtsin ma kohe Jessiele helistada, aga mul tuli meelde, et ta samas hotellis niiet ma suht lendasin ta tuppa sisse. "Ugh, Emilie, ma just tahtsin tulla, mis juhtus?" "Täna...Kelll. 6.00 p.m....kinos... Mina.. Sina... Harry, Zayn, Niall, Liam ja Louis... filmi vaatama." "TEGELT?" "JAAAA, Haz saatis sõnumi, niiet käime linnas, ma tahan ehk mõned riided osta ja siis LÄHMEEEEEEE." "RUTTU SIIS!"

I see you every time I close my eyes #8

Every dream comes true.

Ärkasin hommikul suhteliselt vara ning otsustasin välja mõelda, mis ma selga panen ja mis soengu ma teen. Okei, ma vaatasin valesti aega, mul on suhteliselt vähe seda ning otsustasin minna kärmelt dušši alla. Seal käidud läksin kapi kallale, kust varsti tõmbasin välja rohelise kleidi ning alt ka mustad kingad. Ajasin riided selga ning tegin endale soengu ja meigi. Nimelt punupatsi. Ja nüüd pidi Milly siia jõudma, sest meil oli kokkulepe saada minu juures kokku.

   Kui milly tuli, oli tal seljas samuti kleit, ilusam kui mul, raudselt tahtis poistele lihtsalt meeldida. Juustest tegi ta endale kurnni pähe. Läksime välja ning tegime ka pilti, mälestuseks.

Minust tegime pargis, kust me läbi läksime ja temast ühe restorani juures. Õigemini tema kleidist ja kingadest, kuna ta ei tahtnud et ta nägu peale jääks.

Varsti olimegi õiges kohas, ning sisenesime hoonesse. Mul oli VIP pilet, aga ma ei tea kuidas temaga on, ta ei öelnud mulle. Varsti läksime nö kontrolli vms, kus meie pileteid kontrolliti ja siis sisse lasti. Mina olin esimene ning mu lasti probleemita sisse. Millyt aga ei lastud, sest tal polnud vip pilet, maid tavaline, pealegi kõige tagumine koht. Ei vedanud.

Niisiis läksin oma kohale. Rahvast oli juba suht palju, VIP'idest ma mõtlen. Maas olid numbrid ning ma otsisin oma numbri, see oli üks neljast hästi suurest mustast numbrist mille ääred olid veel roosaga tehtud, läksin sinna ning seisin. "Hei, sul on vedanud." ütles siis mingi tüdruk. "Miks vedanud?" "Sul on ainukesena pilet, millega saad peale kontserti nendega kohtama minna. Nagu sinna lava taha." "Tegelt, kas keegi siis ei ostnudki endale sellist?" "Kellegi vanemad ei taha nii palju raha raisata kõigest sellepärast, et kellegiga paar tundi lava taga rääkida, teades et nkn ad unustavad su varsti." "Siis tuleb lihtsalt see nagu sa ütled 'paaritunnine rääkimine' meeldejäävaks teha." "Ta ajas silmad suuresks. "Mida sa selle all mõtled?" "Issand, sa mõtlesid vasakule?" Ta noogutas. "Issand jumal, eii! Ma mõtlen et teha nalja ja igast, tantsida lõbutseda ja samal ajal rääkida. Laulda ka võibolla." "Aah, okei. Ma juba mõtlesin..." "Eii!" ütlesin ja naersin. "Muide ma olen Emilie." "Ja mina Jessie." ta naeratas laialt. "Meeldiv tutvuda!" ütlesin. "Samuti! Näe vaata teised lastakse sisse." "Jeah, mul tuli Londonist sõbranna ka, aga ta vist ei jõudnud siin neid esimesi pileteid osta, sai viimasesse ritta vaeseke." "Ei usu, äkki tal polnud lihtsalt nii palju raha? sest näed, too pool on seal täiesti vaba, aga sinna lastakse enne kui siia keskele." "Ei tea, ta pole mulle midagi rääkinud." "Noh, vahet ju pole." ütles ta ja naeratas. Mulle meeldis ta naeratus, see oli kuidagi...ilus.

Selline oli siis tema riietus. (Peale kontserti tehtud küll aga mis siis) Kui kõik olid sisse lastud tulid poisid lavale, samal ajal kui kõik fännid kiljusid, kaasa arvatud Jessie. Ma lihtsalt naeratasin, Niallile. Ta nägi mind. Ohjeah, ma sulasin, ja Harry vaatas ka mind. Issand jumal, see oli.. midagi erilist. Appi mu kõht! Seal toimus midagi imelikku, ei mitte iiveldust ajav tunne võimidagi, vaid nagu liblikad lendaksid seal. alguses nad laulsid What Makes You Beautiful'i siis One Thing'i ja siis paljusi teisi laule, aga need olid mu lemmikud. Nad vaatasid mind, kõik, mitte koguaeg aga vahetevahel viskasid pilgu peale. Kui nad laulmise lõpetasid, ütlesid nad et kui kellelgi on lavatagune pilet (see millega lava taha saab, nendega nagu kohtuma ja rääkima), tuleks see lava peale, et nad aitaval. Tõstsin oma pilet üles , sest ma olngi juba lava ees. Peale ma ei saanud ju. Harry ja Louis tõstsid mind suht kätest üles, ma aitasin jalgadega kaasa ka ning varsti olin ma laval. "Kas kellelgi pole rohkem?" küsis siis Liam. keegi ei teinud eriti häält, mõned kiljusid janii. "Selge. Aga head õhtut päeva siis kõigile!" ütles Liam. "Liam, oota." ütles Harry peatades poisi. "Kas Emilie, sina, ei taha oma sõbranna või sõbrannad kaasa võtta? Max kolm." "Kas tohib?" "Muidugi" "No äkki siis.. Mirell Ruus ja Jessie kes seisab siin ees?" Zayn hakkas naerma. "Muidugi, Mirell Ruus ja Jessie kes-seisab-siin-lava-ees tulge palun siia." Oli näha tagant poolt mingit sahmimist ja varsti olid nag siin. Nad aidati samuti lavale. "Kas rohkem ei taha kedagi?" "Ei." ütlesin kindlalt ning me läksime lavalt ära, ka fännid hakkasid lahkuma. 

I see you every time I close my eyes #7

It's only he!

   Ärkasin selle peale, et tahtsin pissile. Ja see on täiesti loomulik. Käisin vetsus ära, tagasi tuppa tulles märkasin, et Dave oli kogu teki endale peale tõmmanud. Jah, ma magasime sama teki all. Vähemalt meil mõlemal oli pidzaama, niiet nii väga hullu polnud midagi. Tagasi teema juurde, läksin voodisse pikali ja üritasin tekki endale tõmmata, selle asemel et ainult tekki saada, veeres ka Dave minu poole ning... ta suudles mind. Jah! Suudles! Lükkasin ta eemale. "Dave, mida sa teed? Oled sa hulluks läinud võimis?" ütlesin pahaselt, pühkides suud. "Anna andeks, aga ma lihtsalt ei saanud teisiti. Ausalt, anna andeks.." ütles ta ja pööras mulle selja, olin küll natuke pahane, enda peale, sest ta ju armastas mind. Või ta lihtsalt teeskles? Ei, ma ei usu.

   Hommikul, kui me ärkasime (ma olin uuesti magama jäänud), hakkasime sööma ning plaanis oli sõita tagasi Londonisse. Minu telefon hakkas helisema. "Vabandust." ütlesin ning tõusin püsti ja kõndisin eemale. "Jah Milly! Mida sa soovid nii vara?" "Kurat, kus sa oled? Ei sind ega Dave'i pole kodus.. Masendav! Ma olen üksinda võõras linnas! Ja kas tead, homme on juba 1D kontsert, ja üksinda ma sinna minna küll ei taha!" ta põhimõtteliselt karjus mulle kõrva. "Jah Milly ma mäletan, et homme on kontsert, ja ma olen koos Dave'ga tema juures maal. Tahtsime juba eile tegelikult tagasi tulla aga pimedaks läks. Niiet täna tuleme millalgi, ma helistan sulle. Tsau!" ütlesin ning vajutasin kõne kinni.

   Kui sõime ära ütles Dave'i ema et ta peab naabrite juures ära käima. Otsustasin siis natuke arvutis olla, ning võtsin Dave'i läpaka.

   Kui üks tund oli möödunud, tuligi Dave'i ema tagasi. Pakkisime oma asjad kokku ning hakkasime liikuma. Loomulikult ma vahetasin riided ka ära. 

   Linna jõudnud helistasin Millyle kes ka kohe ütles et ma parki tuleks. Ta ootab mind seal. Sinna ma parasjagu sammusingi. Varsti nägin ka Millyt pargimuru peal istumas. 

See meenutab rohkem sammalt küll, aga vahet pole. Kõndisin temani ja ta pakkus välja, et läheksime jalutama. Muidugi olin nõus. "Kuule, Em. Miks me ei suhtle nagu varem? Me oleme nii kaugeks jäänud. Me ei räägi ka enam samamoodi nagu varem. Ja see kõik juhtus kui see kuradi Dave su ellu tuli. Mis toimub? Ausalt. Kas ma ei tähendagi sulle enam midagi või mis?" "Mida sa ajad, sa ise ka end kuuled või saad aru mida sa oma imelikust suust välja ajad?" "Eino mulle lihtsalt tundub nii..." "OHMYGOD, MILLY PÜÜA MIND KINNI KUI MA KUKUN!" ütlesin, pooleldi õhku ahmides. "Ah, mis? Mis juhtus?" "Vaata sinna.." ütlesin ning osutasin näpuga tunneli poole. See kust sai nö üle tee minna. 

   "Oh my CARROT! EM!" me mõlemad nägime teda, Harryt. Mul tuli meelde et ta oli mu telefoni numbrii võtnud, ja järelikult mäletas mind. Kuna tunnel polnud eriti kaugel, hüüdsin ma "Harry! Hey!" ning ta pööras pilgu minule. "Hey!" vastas ta ainult.  "Kas pilti saab teha?" küsisin ning ise naeratasin. "No, kiiresti ainult. Mul on kiire." ütles ta ja naeratas, andsin ruttu oma telefoni Millyle, kes õhku ahmides pildi tegi. 

"Kas mina ka saaks pilti?" küsis siis Milly. "Ei baby, kahjuks praegu ei saa. Ehk mõni teine kord. Tsau!" ütles ta ning läks, saatis ka õhusuudluse. Mulle vist. Ühesõnaga see pole tähtis kellele, tähtis on see et mul on ka temaga nüüd pilt. Tahaks Zayn'iga ka pilti saada. Ta ka mu lemmikutest. Igatahes ma otsustasin nüüd minna hotelli, nagu ka Milly, kes oli masendunud. "Miks mina pilti ei saanud?" "Sest tal oli kiire, ta ju ütles et teine kord." "Nojah, kuna see teine kord ikka tuleb.." "Okei ära nuta nüüd, lähme kodudesse, homme peab end üles lööma." ütlesin ja naersin. "Nojah" vastas ta ja naeratas samuti. 

  

I see you every time I close my eyes #6

 Only one night...

  "Hei, kes sa oled? Em, sa oled endale peigmehe saanud v?" ütles ta ja naeris. "Ma olen Dave ja me.." "..oleme lihtsalt sõbrad." lõpetasin Dave'i lause. "Kui ma sydneysse tulin, tutvusin temaga ja me hakkasime suhtlema janii. Ei midagi rohkemat. Sa ju tead, keda ma.. kes mulle meeldib." "Ahjaa, nojah, okei. Kuhu me nüüd lähme?" "Ehk me näitame sulle linna?" pakkus Dave. "Olgu, näidake aga enne tahan ma sin poes ära käija ja midagi osta." ütles Milly osutades 1D poe poole. "Okei." ütles Dave ja vaatas kõrvale. "Milly, ma tulen ka, ma polegi sinna veel jõudnud. Dave, sa ootad meid?" ütlesin, lootes et ta ütleb ei. "Muidugi ootan, minge aga." ütles ta ja naeratas.

   "kuule, ilmselgelt see Dave on sinusse armunud, vaata kuidas ta sind vaatab." "ja kui ongi, mis sellest? ma ei armasta teda..." "Sa oled mingi idioot v? vaata kui seks ta on." "No mine sebi ära noh." "Ei, ma armastan oma Harryt rohkem." "No ja mina armastan oma Nialli rohkem." Sellega oli meie jutt lõppenud.

   Ostsime endale käevõrusi, pastakaid, särgi, vihikud, meigikotid ja ma ostsin enda iPhone'le ka uue korpuse, 1D'ga. Välja astudes seisiski Dave seal, sama moodi. "Hei Dave, me tagasi!" hüüdsin. Ta pööras ringi ja tuli meie juurde. "Päris kaua läks teil poes." ütles ta ja naeratas.

   Kõndisime, õigemini näitasime Millyle linna. Käisime ka pargis ning igalpool. Ühel hetkel pidi mu süda seisma jääma. Ma nägin kedagi... kedagi väga.. ilusat ja seksikat... See oli... HARRY. Loomulikult jooksin ma kohe tema juurde ja palusin autogrammi. Loomulikult ta ka andis. Küsisn et kas saab pilti teha.. ta ütles et hetkel on tal kiire.. -sad face- "Anna oma telefoni number, saame hiljem kokku ja teeme pilti ehk?" ütles ta ning naeratas, ma sulasin. Jeah mulle meeldib Niall rohkem, ei ta ei meeldi mulle, ma armastan teda, kuida Harry on seks. Andsingi talle. Ka Milly sai ta autogrammi, kuid tema telefoni nr't ta ei küsinud. Ja jah, Milly ei kuulnud kui ta minu oma küsis. Niiet ta ei tea sellest midagi, ega ma ütle ka. Ma tahan temaga kahekesi olla, no tegelt võiks Niall ka olla. Aga mis vahet sel on?

   Kui olime ekskursiooni lõpetanud saatsime Milly tema hotelli ning tagasiteel küsis Dave, kas ma tema juurde maale tahaksin tulla, see ei asu siit kaugel. Võtsin ta kutse vastu. Läksime siis minu hotelli, ma vahetasin riided ning me läksime tema ja tema emaga maale, see ei olnudki kaugel, sõitsime mini max pool tundi ja olimegi kohal. Kuna ta tahtis mind pildistada, nii väga, siis ma lasin tal seda teha.

Kui me oma nö fotosessiooni lõpetasime, läksime majja. Sõime õhtust ning otsustasime, et jääme sinna ööseks, kuna hakkas juba pimedaks minema ja ta ema oli väsinud. Hea et ma oma pidzaamad võtsin, jah mul on kaks pidzaamat, ja alati enne magama minekut ma valin neist ühe. Tuju järgi. 

Tegime neist ka pilti.

Selgus lõpuks et mina ja Dave peame ühes voodis magama, ma loodan et ikka eraldi tekkide all...