I see you every time I close my eyes #1

This is a dream?

Emilie: 

Mirell:

Ärkasin äratuskella peale, mis mu öökapil tirisema hakkas. Nii, nüüd pean ma asju hakkama pakkima ütlesin iseendale mõttes. Ohyeah, Sydney, siit ma tulen. Nimelt lendan ma täna Sydneysse. Koos oma perega loomulikult. See reis on mu sünnipäeva kingitus, samuti ka uhiuus auto.

   Tutvustan ennast veidike. Olen Emilie Nereng. Elan Londonis koos oma perega, ning olen ainus laps peres. Olen 16. Nagu mu sõbrad ütlevad, olen väga tore, lõbus, tark, ilus, naljakas, vahepeal liiga loll ning minuga juba igav ei hakka. Loomulikult oskan ka teistele käkki keerata, kui vajadus tuleb. Mul on ka parim sõbranna, Mirell Ruus. Ta on eestlane ning kolis hiljuti oma perega Londonisse. Ta on 15 veel. Kuid järgmisel aastal sweet 16.

   Meil Mirelliga (edaspidi Milly) on suur unistus. Nimelt tal, et ta abielluks Harry Styles’iga ja mul.. oh loomulikult Niall Horaniga. Me oleme armunud ^^.  Igatahes, põhjus miks ma just Sydneysse lendan, täpsel samal ajal, kui ma sinna lähen, toimub seal 1D kontsert, kuhu mul ka pilet ostetud. Õigemini, kingituseks saadud. Niisiis nüüd hakkan asju pakkima, loodan et mul väga palju neid ei tule, hihi.

   Kui asjad pakitud said, läksin alla, kööki. Kõht oli ju siiski tühi. Võtsin külmikust mahla ning õuna. Söödud, joodud käisin pesus ära, panin riidesse, tegin soengu ning meigi ja ma olingi valmis. Vahepeal oli ema käinud kontrollimas, kas ma ikka ilusti jõuan ja kui olin öelnud et mul läheb hästi ja ma olen varsti valmis, lahkus ta.

   Nüüd ma siis leban oma voodis, uskumatu et ma ei maga selles tervelt kaks nädalat. Keegi koputas uksele, ema vist.

„Jaa, sisse!“
„Kullake, takso tuli. Me peame nüüd minema!“ ütles ema ning ma tõusin püsti, võtsin oma kaks kohvrit ja käekoti, vaatasin viimast korda peeglisse ja suundusin alla.

   Paigutasime kõik oma asjad pagasiruumi ja istusime autosse. Varsti olimegi lennujaamas. Võtsime asjad autost välja ning suundusime sisse. Varsti olime läbinud kõik kontrollid ning istusime lennukis.

15 minuti pärast kuulsin naist ütlemas „Palun kinnitage turvavööd, lennuk hakkab kohe õhku tõusma!“ ning tuli ka kontrollima, et kõigil oleksid turvavööd kinnitatud. Kui see tehtud sai läks ta eesolevasse ruumi tagasi. Mina aga panin oma iPod’i tööle, kõrvaklapid kõrva ja hakkasin muusikat kuulama.

  Varsti olimegi Sydneys. Ilm oli seal vapustav.. Läksime koheselt hotelli, ma sain endale eraldi toa, Nojah, see on loogiline ju. Pakkisin oma asjad lahti ja otsustasin minna linna peale. Sellega tuleks ju tutvuda veidike. Panin endale selga need riided. 

Kõndisin mööda linna ringi, üksinda. Nautisin ilma ja selle linna nö ilu. Vahepeal käisin ka poes, ostsin süüa ja sain ka ühe ilusa kaelakee endale. Lõpuks peatusin ühes pargis ja otsustasin seal istuda veidi. Samal ajal sõin jäätist. Sel ajal kui ma jäätist sõin, oli minu kõrvale ilmunud mingi poiss…