You kidding or what?
See poiss vaatas kuidas ma söön jäätist. Ausalt, see ajas närvi kuid püüdsin jääda rahulikuks. Lõpuks mu närvid andsid järele. "Kuule, ausalt, mida sa vahid?" "Sa oled lihtsalt väga ilus ja armas ja su naeratus on võluv" ütles ta ning naeratas. See, mis ta ütles pani ka minu naeratama. Uskumatu et kedagi huvitan.
"Ja mida sa tahad sellelt ilusalt ja armsalt ja võluva naeratusega tüdrukult?" "Ehk tutvuda või midagi?" "No okei, Emilie Nereng, 16, London." "Dave Raymond Clark, 18, Sydney. Sa oled siis Londonist?" "Jah, tulin pukama ja 1D kontserdile" vastasin. "Sa siis fännad neid gei-poisse?" "No esiteks, nad pole mingid gei-poisid vaid täiesti normaalsed kutid, kes on muideks vägagi nummid ja ilusad ja seksikad võrreldes sinuga, ja teiseks, jah, fännan. probleem?" "wow wow, võta hoogu maha nüüd, ma ei tahtnud sind solvata või midagi, nad lihtsalt ei meeldi mulle." "See pole põhjus neid geideks nimetada." "Okei, okei, palun vabanudst." "Olgu annan andeks." "Sa tahad kuskile minna võimidagi?" "Ehk jalutame niisama?" "Davai." ning ta naeratas. Issand jumal, ta naeratus on nii ilus lihtsalt.
Dave:
Me jalutasime pargis ja rääkisime juttu igasugustest asjadest. Üldkokkuvõttes õppisime üksteist tundma, ta oli ilgelt lahe kutt tegelikult, või noh, mulle meeldis. Selline tore, mõistab nalju ja vahepeal viskab ise ka nalja, temaga on tore vestelda, kuna ta mõistab su igat sõna.
Lõpuks pidin ma minema hotelli tagasi, Dave loomulikult saatis mu ära. Kui ma oma tuppa jõudsin, hakkas kõht korisema, no tore, mul on kõht ka tühi veel. Kuna siin toas on külmkapp, siis ma ehk võtan sealt midagi. Tegin selle lahti ning ooh.. ANGRY BIRDS TROPIC COLA... mu lemmik. Ning twix.. see on parim külmkapp. Siiski otsustasin minna kohvikusse. Niiet ma panin jalanõud jalga ja liikusin oma toast välja, pannes enda järel lukku.
Tellisin endale ühe sokolaadi jäätisekokteili ning saiakesi (olin nad juba enne pildi tegemist ära sönud). Söödud-joodud läksin tagasi oma tuppa ning otsisin välja laptopi. Õnneks siin on wifi.
Logisin oma facebooki, twitterisse ja skype'i sisse. Rääkisin sõpradega ning ka mõninagte võõrastega, nimelt olen ma peaaegu laulja. Mul on üks laul. Kuid see hiljem. Aeg möödus väga kiiresti. Varsti avastasin et kell on juba pool kaks öösel. Niiet aeg magama minna. Ahjaa, unustasin öelda, ma andsin Dave'le oma telefoni numbri ja ka hotellitoa numbri, et ta mind vajadusel välja saaks kutsuda.
Hommikul.
Õõh, mis see oli, mingi vilksatus, tegin ühe silma lahti. Ja uuesti. märkasin et Dave pildistab mind. "Issand jumal! Kuidas sa siia said?" "Sa ise andsid oma toa numbri, ja kas emme ei õpetanud sulle et uks tuleb lukku panna?" naeris ta.
"Enne võiks nagu koputada või vähemalt helistada et sa tuled." ütlesin, ise teki all olles. "Ma helistasin sulle 6 korda, kui tulin koputasin ka mingi neli korda, kõik vaatasid mind nagu imelikku juba... siis ma otsustasin sisse astuda, ja kuna sa magasid, tegin ka paar pilti." "Okei midaiganes, mina palun välja, ma panen kohe riidesse." "Selge." ütles ta ja hakkas veidike naerma.
Niisiis hakkasin ma mõtlema, mis ma selga panen ja mis soengu ja meigi teen. Mul tuli meelde et ma olin siit linnast ostnud ühe punase kleidi, mille ma otsustasingi nüüd selga panna.
Before:
After:
Niisiis kui riided selga olin saanud, hakkasin välja minema, Dave saatsi mulle sõnumi et ta ootab väljas. Väljusin toast, panin ukse lukku nungsuundusin lifti poole. Jõudes lõpuks alla avasin välisukse ja ..
